Vaiga-Kassinurme ajalugu

Asukoht

Piibe maanteel, Tartu poolt tulles, enne Jõgevat, Kalevi raudteeületuskohas osutab viit pooleteise kilomeetri kaugusel asuvatele Kassinurme mägedele. Kohale jõuate ka Jõgeva linna idapiirilt, Pedja jõe kaldalt Eesti Energia Elektrivõrkude juurest, kust algab 6 km pikkune kohalik teed, mis on märgistatud rattamatkaviitadega. Kohale jõudes märkate kirde suunas tõusval nõlval männikut,  sõidukitele lukustatud palkväravat ja parklat. Kalevi poolt tulles paistab paremalt hiie sissepääsu värav.

Kassinurme mägede tekkest

Eesti pinnamoodi on kujundanud mitu mandrijää pealetungi ja sulamise perioodi. Tänapäevased pinnavormid asetusid paigale ca 12 000 aastat tagasi Eestit katnud viimase mandrijää mõjul. Aeglaselt sulanud jääpankade “pesad” säilisid lohkude ja nõgudena (söllidena), milledest üksikud on selgelt ringikujulised. Mõhnade ja ooside äärmiselt keerukad kooslused koos nendevaheliste nõgudega on üks ilmekamaid jääaja moodustisi Eestis.

Linnamäest 1.5 km loodes, kassinurme mägede tuumikvoore jalamil, paikneb unikaalne Mustallika soo mitmete tudrataimeliikide ja nende kooslustega.

Jõgevamaa idaosa voorte ja järvede ala Vooremaa on ülemaailmselt tunnustaud unikaalne mandrijää kulutus-kuhjevormide kooslus. Neid on oma töödes põhjalikult käsitlenud Vooremaa parim tundja geograaf Helve Remmel-Anton (1942-1994).

4 kilomeetri pikkuse Kassinurme voore kõrgemas osas tekkisid mandrijää sulamisel tema lõhedes voolanud vete mõjul korrapäratult paiknevad künkad (mõhnad) ja kitsad järsunõlvalised vallid (oosid).

Kalevipoeg kui maastiku kujundaja

Muistendite järgi  rajas Kalevipoeg siia ühe oma arvukatest  magamisasemetest. Raskest Vooremaa kündmisest väsinuna suikus ta unne vastupidiselt oma tavapärasele harjumusele: seekord pani ta pea põhja- ja jalad lõunapoolsele mättale. Nii tekkis Kalevipoja säng (muistne linnamägi). Sängi  kõrval asub sulglohk (silmapesukauss) kust vesi kunagi ei lõpe. Matkaradade kõrvalt võib leida Kalevipoja lingukivi mille ta Peipsi järve äärest siia viskas, kui pahalased tema hobuste kallale tahtsid minna.

Aja- ja kultuuriloost

Aegade algus

Siia asusid meie esivanemad elama ligikaudu 7000 aastat tagasi. Sel ajal kohisesid mägedes metsad. Pedja jõe vood uhtusid Kassinurme mägede nõlvu. Kaunites veesilmades ehk söllides lõid lupsu kalad. Mets kaikus ürgveiste ammumisest. See oli koht, mis kutsus paigale jääma ja seda ka tehti.

Arheoloogiliste uurimuste järgi (Ain Lavi jt) kujunes siinses paigas püsiv inimasustus ca 6000 kuni 7000 aastat tagasi. Meie muistsed eellased leidsid praeguse hiie alal Maa energia väljumise koha ning hakkasid seal toimetama kultusetalitusi. Kurjade jõudude eest kaitset vajades rajati hiie vahetusse lähedusse, paarsada meetrit põhja poole järsunõlvalisele oosile linnus. Kindlat kaitset võimaldas see keskmisel ja nooremal rauaajal. Kõrgendiku otstest kaevati läbi kaitsekraavid, püsttaradega ja mullaga kuhjati linnuse nõlvad kõrgemaks ning järsemaks. Siinset linnust ei ole kunagi vallutatud tema kõrvalise asukoha tõttu.

Kui ristisõdijad esimest korda Vaigamaale jõudsid, mis toimus Liivimaa kroonika järgi 6.jaanuaril 1212. aastal, seega 810 aastat tagasi, oli see jõukas maanurk. Nii kirjeldab seda Hendrik Liivimaa kroonikas järgmiselt: „Aga Kareda küla oli siis väga isus ja suur ja rahvarohke, nagu kõik külad Järvamaal ja kogu Eestimaal. Paikkonnast saadi saagiks hulgaliselt kariloomi, hobuseid ja lambaid. See omakorda näitab arukat majapidamist“.

Varasematel aegadel oli linnamäe ümbrus lage. Siit olevat näha olnud kuus kirikutorni (kaks Tartu, lisaks Kursi, Kaarepere. Palamuse ja Äksi kirikutornid. Kõige põllustatum maakasutus ja avatuimate vaadetega maastikud olid Eestis 20. sajandi alguses, vahetult enne Esimest maailmasõda. Kassinurme mägede loodejalamil paikneva Mustallika soo idaservast on keskajal kaevandatud rauamaaki.

20.sajandi algusaegadest kuni 1949. aasta suurküüditamiseni korraldas Kassinurme linnamäel rahvapidusid Kaarepere Tuletõrjujate Selts. Samuti olid Kassinurme mäed tollaste Tartu tudengite meelisväljasõidukohaks (rongiga sõideti Kalevi peatusse).

Eesti Vabariigi algusaastatel rajasid Patjala külas elanud baptistid mägede põhjanõlval paiknevasse kuusikusse 0,2 ha suurusele maatükile kalmistu, kuhu maetakse vähesel määral ka käesoleval ajal.

Nõukogude perioodil kaevandati mägedest kahes kohas kruusa. Neist väiksemat enam ei kasutata ja see on metsastatud. Perioodi lõpuks olid Kassinurme mäed kaetud valdavalt lepa-,sarapuu- ja toomingavõsaga. Samuti oli võsastunud linnamäe lähim ümbrus.

Taasavamine

Kassinurme linnamäe ja hiie taasavamine on toimunud vabatahtliku tööna seltside ja kohaliku rahva abil. Taasavamise algusaastatel kuulus maavaldus Jõgeva Näidissovhoosile. Peale maa tagastamist asub objekt Saaremaa, Peetri ja Albri talu maadel 

Kassinurme tänapäeval

Vaiga-Kassinurme maalinn ja matkarajad asuvad Saaremaa, Peetri ja Albri talu maadel. Talud on andnud maa kasutada rahvale. Jõgevamaa Metsaselts organiseerib linnamäe ja hiie korrashoidmist ja edasiarendamit. Kui 20 aasta eest külastas kassinurme muinasmaa teemaparki mõni üksik loodusehuviline siis nüüd on aastas külastajaid üle 15 000.