
Tugevalt
liigestatud Kassinurme oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas
osas (kõrgeim koht ca 120 m üle merepinna, suhteline kõrgus ca 80 m ).
Siin, umbes 3 km2 suurusel maa-alal on
ilmekalt näha valdavalt viimase mandrijää tegevuse (10 kuni 13 tuhat
aastat tagasi) tulemusena kujundatud ääretult keerukas pinnavormistik.
Kuni 1949.a. toimunud talurahva suurküüditamiseni olid siinsed “mäed”
valdavalt lagedad, nende nõlvadel niideti ja karjatati.
Inimasustus tekkis siin 5000
kuni 6000 aastat tagasi. 3000 aastat tagasi rajati siia esivanemate
linnus. Püha hiis kujunes tunduvalt varem. Püsiasustusega arenes
Kassinurme voorel maaviljelus ja karjakasvatus. 19. sajandi rahvusliku
ärkamise ajast sai siinsest hiiest ja linnamäest rahvapidude ja Tartu
üliõpilaste väljasõitude paik. Nõukogude võimu aegadel külade seltsielu
soikus, linnamäe ümbrus metsistus.
1989.aastal
ärkasid Jõgevamaa Metsaseltsi eestvõtmisel, Eesti Metsaseltsi toel,
kultuuri-, looduse- ja muinasajaloo huviliste vabatahtliku ühistööna
viljana Linnamägi ja Hiis taas ellu. Linnuse jalamile ehitati lava,
eesõuele kiik, püstkojad, lõkkeplats, hiljem linnuse fragment. Jõgeva
spordiklubi Visa poolt rajati mäele suusa-, matka-, tervise- ja
muististe rajad.
Töö linnamäel on järjepidev. Igal aastal lisandub midagi uut. Pidevalt hooldatakse linnamäge, korrastatakse rajatisi. Korraldatakse folklooripidusid, õues õppimist, muinsuskaitse õppepäevi, sportlikke üritusi.
Ettevõtmisi on toetanud Jõgeva Vallavalitsus, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja paljud teised organisatsioonid ja ettevõtted.