Jõgevamaa Metsaselts


Go to content

Kassinurme mäed

Küllap olete Jõgevalt Tartu suunas  sõites pärast Pedja jõe ületamist märganud vasakul kõrguvat kuusemetsa, põllu - ning heinamaade ja üksikute taludega tüüpilist paari -kolme kilomeetri pikkust voort. Kalevi raudteeületuskohas osutavad kaks viita pooleteise kilomeetri kaugusel asuvatele kassinurme mägedele ja looduse õpperajale. Loodetavasti leiate aega ja tahtmist sinna põikamiseks. Kohale jõuate ka Jõgeva linna idapiirilt Pedja jõe idakaldalt Eesti Energia Elektrivõrkude juurest lähtuvast 6 km pikkust kohalikku teed mööda, mis 2004. aastal märgistati rattamatkaviitadega. Kohale jõudes märkate kirde suunas tõusval nõlval männinoorendiku ning lepikuga ümbritsetud põllumaad ja sõidukitele lukustatud palkväravat. Kalevi poolt tulles paistab paremalt hiie sissepääsu värav.  Aeglaselt sulanud jääpankade "pesad" säilisid lohkude ja nõgudena (söllidena), milledest üksikud on selgelt ringikujulised . Pinnavormistiku kujunemise paremaks mõistmiseks loome mõttes pildi siit korduvalt üle liikunud, paigal püsinud ja lõhenenud-sulanud paari kilomeetri paksusest jääkihist! "Pealeasetatud" mõhnade ja ooside äärmiselt keerukad kooslused koos nendevaheliste nõgudega on üks ilmekamaid jääaja muuseume Eestis. Linnamäest 1.5 km loodes, kassinurme mägede tuumikvoore jalamil, paikneb unikaalne Mustallika soo mitmete tudrataimeliikide ja nende kooslustega.

 Kassinurme mägede tekkest

Eesti pinnamoodi on kujundanud mitu mandrijää pealetungi ja sulamise perioodi. Tänapäevased pinnavormid asetusid paigale ca 12 000 aastat tagasi Eestit katnud viimase mandrijää mõjul. Jõgevamaa idaosa voorte ja järvede ala Vooremaa on ülemaailmselt tunnustaud unikaalne mandrijää kulutus-kuhjevormide kooslus. neid on oma töödes põhjalikult käsitlenud Vooremaa parim tundja geograaf Helve Remmel-Anton (1942-1994)

4 kilomeetri pikkuse Kassinurme voore kõrgemas osas tekkisid mandrijää sulamisel tema lõhedes voolanud vete mõjul korrapäratult paiknevad künkad (mõhnad) ja kitsad järsunõlvalised vallid (oosid).

 Aja - ja kultuuriloost
 

Arheoloogiliste uurimuste järgi kujunes siinses paigas püsiv inimasustus ca 6000 aastat tagasi. Meie muistsed eellased leidsid praeguse hiie alal Maa energia väljumise koha ning hakkasid seal toimetama kultusetalitusi. Kurjade jõudude eest kaitset vajades rajati hiie vahetusse lähedusse, paarsada meetrit põhja poole järsunõlvalisele oosile linnus. Kindlat kaitset võimaldas see keskmisel ja nooremal rauaajal. Kõrgendiku otstest kaevati läbi kaitsekraavid, püsttaradega ja mullaga kuhjati linnuse nõlvad  kõrgemaks ning järsemaks. Siinset linnust ei ole kunagi vallutatud tema kõrvalise asukoha tõttu. Varasematel aegadel oli linnamäe ümbrus lage. Siit olevat näha olnud kuus kirikutorni (kaks Tartu, lisaks Kursi, Kaarepere. Palamuse ja Äksi kirikutornid. Kõige põllustatum maakasutus ja avatuimate vaadetega maastikud olid Eestis 20. sajandi alguses, vahetult enne Esimest maailmasõda. Kassinurme mägede loodejalamil paikneva Mustallika soo idaservast on keskajal kaevandatud rauamaaki.

Eesti Vabariigi algusaastatel rajasid Patjala külas elanud baptistid mägede põhjanõlval paiknevasse kuusikusse 0,2 ha suurusele maatükile kalmistu, kuhu maetakse vähesel määral ka käesoleval ajal. Viimase poolsajandi jooksul on Kassinurme mäed võsastunud (valdavalt lepp, sarapuu ja toomingad) Üksikutes viljakamate muldadega kohtades kasvab ka kuuske.

Nõukogude perioodil kaevandati mägedest kahes kohas kruusa. Neist väiksemat enam ei kasutata ja see on metsastatud


Back to content | Back to main menu